Vee karedus

Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad, mis on looduslikku päritolu. Paese pinnase tõttu on Eestis joogivesi enamasti kare või väga kare.
Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid, mistõttu puudub kareduse jaoks joogivees ka piirnorm.
Eristatakse kahte liiki karedust – jääv ning mööduv. Mööduvat karedust saab kõrvaldada vett keetes (mis põhjustabki katlakivi teket), jäävat karedust saab kõrvaldada vaid keemiliselt, näiteks ioonvahetite abil. Inimese tervisele on aga pehmendatud või deioniseeritud vesi mittesoovitav, sest see võib põhjustada tõsiseid terviserikkeid. Sellepärast ei soovitatagi joogiveeks vett, mille üldkareduseks on alla 3,0 mg-ekv/l. Vett liigitatakse sõltuvalt kareduse väärtusest järgmiselt:

Pehme:	0…1,0 mg-ekv/l
Mõõdukalt pehme:	1,0…2,0 mg-ekv/l
Nõrgalt kare:	2,0…3,0 mg-ekv/l
Mõõdukalt kare:	3,0…4,0 mg-ekv/l
Kare:	4,0…6,0 mg-ekv/l
Väga kare:	> 6,0 mg-ekv/l

Viljandi veepuhastusjaamast väljuva joogivee karedus on 4,8 – 5,3 mg-ekv/l sõltuvalt kasutusel olnud puurkaevudest. Viljandi joogivesi on kare ning tarbijatel tuleks sellega kodumasinate kasutamisel arvestada.
Viljandi veepuhastusjaamast väljuvas joogivees olevate mineraalide sisaldus ja päevane vajadus*:

Näitaja	Keskmine sisaldus Viljandi joogivees mg/l	Keskmine kogus 2l joogivees mg	Keskmine päevane tarbimissoovitus*, mg	% päevasest vajadusest
Kaalium, K	11,9	23,8	3500	0,3%
Kaltsium, Ca	48	96	1000	4,8%
Magneesium, Mg	33	66	300	11%
Naatrium, Na	30	60	1500	2%

*päevane tarbimissoovitus põhineb Tervise Arengu Instituudi veebilehel toodud infol.